Annuiteetlaen ja fikseeritud põhiosaga tagastatav laenu erinevused ja sarnasused

Allikas: adaur.ee

Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus.

Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta.

Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid:
– laenusumma 1 000 000 krooni;
– intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta);
– laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi).

Toodud parameetrite baasil on leitud laenude iga-aastaselt tasutav laenu põhiosa ja intressisumma ehk laenu tagasimaksegraafikud.

Annuiteetlaen

Annuiteetlaenu omapäraks on igal perioodil võrdse summana tasutav summa (vt. graafik ja laenu tagasimakse tabel). Annuiteet tähendab küll sõna-sõnalt iga-aastast makset, kuid praktikas võime makseperioodi pikkust vabalt muuta. Nii tasutakse eluasemelaene sarnase põhimõtte alusel, kuid hoopis igakuiselt.

Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb. Seetõttu väheneb ka tasutav intressisumma. Sama suure laenumakse puhul peab seega pidevalt suurenema tasutav laenu põhiosa summa. Seda peegeldab ilmekalt ka järgnev graafik. Graafikul on oranzhiga tähistatud iga-aastaselt tasutavat laenu põhiosa summa ning sinisega tasutavat intressisumma.

Loe rohkem siit…

Väärt äriidee rahastamise taha ei takerdu

Lauri Vaiksaar, Swedbanki äripanganduse juht

23.10.2014

Pangad on viimasel ajal astunud mitmeid samme, et muuta laenamine ettevõtjaile võimalikult kättesaadavaks. Kõige väärtuslikum ettevõtte sünni juures on mõistagi hea äriidee. Kuid tasub silmas pidada, et iga silmapaistva idee kohta leidub maailmas veel sadu inimesi, kellel on täpselt sama hea idee. Sestap — olukorras, kus idee ise pole just esmakordne, on kindlasti võimalik välja mõelda unikaalne lähenemisnurk või teistest erinev lahendustee.

Kui ettevõte on kord käima lükatud, tõuseb üsna pea järgmine küsimus: mis saab edasi? Kuidas äri kasvatada ja arendada? Et raha teha, on raha vaja, öeldakse. Arengulise hüppe sooritamiseks tuleb investeerida uude seadmesse, uuendada IT-vahendeid, koolitada inimesi või käia välisriigis messil kontakte loomas. Väiksemate ettevõtete ja perefirmade puhul piisab tihti isegi mõnest tuhandest eurost, et kvaliteedis märgatavat edasiminekut saavutada. Kuid ka see raha tuleb kusagilt leida.

Edasi loe siit …

Uued õppematerjalid aitavad rahatarkust õpetada nii emakeele- kui geograafiatunnis

Allikas: minuraha.ee

Eesti Majandusõpetajate Selts koos paljude ainete õpetajatega töötas välja õppematerjalid, mis uue riikliku õppekava ja ainekavade nõuetega arvestades võimaldavad finantskirjaoskust õpetada erinevate ainete tundides. Kokku koostati kõigile üldhariduskooli vanuseastmetele 36 õppematerjali kogumahus ligi 250 lehekülge.

„Koolil on vanemate kõrval väga suur roll noorte rahatarkuse kujundamisel. Uued õppematerjalid aitavad õpetajatel rahaasju süsteemselt ja lihtsalt tunnis käsitleda. Töö käigus sai selgeks, et ka kõige keerulisemaid rahamaailma küsimusi on tegelikult võimalik väga lihtsalt arusaadavaid näiteid kasutades lastele selgitada,“ tõdes Elbe Metsatalu, projektimeeskonna liige ja Eesti Majandusõpetajate Seltsi esinaine.

Rohkem loe siit …

Õpetajate Leht: Õpetame lapsed arukalt raha kasutama!

Allikas: Õpetajate leht

20. september 2013 Elbe Metsatalu Eesti Majandusõpetajate Selts, Paide Gümnaasiumi geograafia ja majanduse õpetaja

Majandusõpetajate seltsi eestvedamisel on valminud õppematerjalid finantskirjaoskuse õpetamiseks kooliõpilastele.

Eelmisel aastal küsitles Saar Poll Eestis finantskirjaoskuse uuringu käigus 1513 Eesti elanikku vanuses 18−80 eluaastat. Selgus mõndagi murettekitavat. Näiteks pere eelarvet peab ainult 38% leibkondadest ning sedagi ühe kuu kaupa, mis ei räägi oma rahaasjade piisavast jälgimisest. Ligi pooled küsitletutest ei hoia rahavaru mustadeks päevadeks. 18–26-aastastest noortest aga ei planeeri rohkem kui viiendik oma rahaasju üldse, paljud neist ei pelga ilusate asjade ostmiseks raha laenata.

Kuidas õpilaste finantskirjaoskust parandada? Faktum & Ariko uuringus „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas” (2010) arvas 85% vastanuist, et raha arukat kasutamist peab noortele õpetama perekond, 69% arvates gümnaasium ja 57% arvates põhikool. (Vt www.minuraha.ee.) Teiste sõnadega – üle poole inimestest loodab, et raha kasutamist õpetatakse noortele koolis.

Edasi loe siit …

Laenuintressid on kerkinud mitu kuud järjest

Allikas: Postimees.ee e24

Äriühingutele antud laenude keskmine intress kerkis novembris kolmandat kuud ning eraisikutele antud laenude intressid teist kuud järjest, selgub Eesti Panga statistikast.

Novembris kasvas äriühingutele antud laenude keskmine intress oktoobriga võrreldes 0,19 protsendipunkti võrra 4,48 protsendini, pikaajaliste laenude intress 0,12 protsendipunkti võrra 4,37 protsendini ning äriühingutele antud lühiajaliste laenude intress 0,52 protsendipunkti võrra 5,10 protsendini. Ettevõtetele antud laenude intressid kerkisid  kolmandat kuud järjest.

Edasi loe siit …

Majanduse ja ühiskonnaõpetuse õpetajad kohtusid konverentsil „Majandushariduse mõtted ja võtted“

 

 

 

Allikas: Majandusõpetajate kogukond  maj.edu.ee

Autor: Elbe Metsatalu

Juba teist aastat korraldab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus majandushariduse teemalist konverentsi õpetajatele. Seekord, 24. novembril, toimus konverents „Majandushariduse mõtted ja võtted “ Tallinnas Nuku- ja Noorsooteatris.

Saalitäis majanduse, geograafia-, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid said meedejääva elamuse ning indu edaspidiseks tegevuseks suurepärastelt esinejatelt, samuti suhtlemisest kolleegidega üle Eesti.

Edasi loe siit…

Millised on teie säästmisharjumused?

Allikas: Bioneer.ee

Heli Lehtsaar, Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist, minuraha.ee

Mustadeks päevadeks raha kõrvale panemise vajaduses ei kahtle küllap keegi. Miks siis paljud tööl käivad inimesed siiski tegelikult ei säästa? Küsimusele vastab Heli Lehtsaar Finantsinspektsioonist.

Põhjus võib peituda nii säästmisharjumuse puudumises kui ka ülekulutamises. Esimesel juhul võib inimene uskuda, et nagunii sööb inflatsioon raha väärtust, parem siis kulutan juba kõik ära. Teisel juhul ei jää kõrvale panemiseks midagi üle.

Siiski on lühiajaline kogumine ehk säästmine vajalik, hoolimata sellest, et inflatsioon ületab praegu üldjuhul hoiuseintresse. Põhjus on lihtne: teadmine, et perel on ootamatute kulutuste katmiseks kogutud varuraha, annab hingerahu.

 Mille jaoks säästa?

Rohkem loe siit…

FINANTSKIRJAOSKUSE KOOLITUS

Lp ühiskonnaõpetuse, matemaatika ja majandusainete õpetajad,

Lääne-Viru majandusainete õpetajate ainesektsioon kutsub teid

osalema *FINANTSKIRJAOSKUSE* koolitusel.

Koolitus saab teoks koostöös Rakvere Vene Gümnaasiumi ja
Finantsinspektsiooniga

Toimumise aeg: *14.aprill kl 14-16.30*

Koht: Rakvere Vene Gümnaasiumi ja Rakvere Gümnaasiumi koolihoone,
*Tallinna tn 29. Rakvere*

*KOOLITUSE TEEMAD*

1. Finantsinspektsioon: Finantsaabitsa tutvustus, Finantsaabitsa
peatükid 1, 7, 8 (*Rahaasjade* *planeerimine, kindlustamine*, kuhu
pöörduda probleemide korral) ja minuraha.ee <http://minuraha.ee/>
tutvustus.[Finantsaabitsa(d) said endale kõik põhikoolid ja
gümnaasiumid. Üksikutel koolidel on raamatud veel haridus- ja
sotsiaalosakonnast ära viimata]
2. Pangaliit – Finantsaabitsa peatükid 2 ja 6 (Igapäevased
*pangateenused ja laenamine*); laenu põhimõte ja vastutustundlik
laenamine
3. Börs – Finantsaabitsa peatükid 4 ja 5 *(Säästmine, investeerimine
ja pensionid)*, pensionikeskus.ee <http://pensionikeskus.ee/> ja
Investmentori tutvustus

Osavõtt on tasuta.

*Registreerimine tel 32 43 429 või e-post: kantselei@rakverevk.ee

Soovitav on kaasa võtta koolidesse saadetud Finantsaabitsad.