Pangad pole omavaheliseks hinnasõjaks valmis
uudise saatis Jana
Allikas: postimees.ee E24 Majandus
Intressimarginaalide üldine kõrge tase näitab, et pangad ei ole praeguses majanduskeskkonnas valmis omavahelist hinnasõda alustama, kirjutatakse Eesti Panga majanduse rahastamise ülevaates.
«Kui kriisiaastatel oli üks laenu saamist määrav tegur pikaajaline kliendisuhe ja klientidel oli võrdlemisi keeruline minna teise panka madalama hinnaga laenutoodet küsima, siis tõenäoliselt on käesoleval aastal panga vahetus muutunud taas mõnevõrra lihtsamaks,» kirjutavad keskpankurid.
Samas ei olda valmis buumiajale omast hinnasõda alustama. «Pigem soovitakse kõrgemat keskmist marginaalitaset kinnistada, et hoida oma kahanenud intressitulud kontrolli all.»
Jana arvamus:
Ma lugesin selle artikli alt ühte kommentaari ja mõtlesin, et see on päris õige. Väike osa kirjutisest: Ikka tasub teha iga kuu uus pangavahetuskuu. Püsiklient on panga jaoks lüpsilehm. Kui sul läheb hästi, siis pank püüab sulle juurde midagi “sõbrahinnaga” müüa. Ja kui oled hädas, siis samuti väga armu ei anta.
Kuigi see on väga äärmuslik kommentaar, siis tõepõhi on sel tõepoolest all. Päris iga kuu pangavahetust tehes, tuleks igapäeva ellu liigset paberimajandust ja muid pangandusega seotud asjaajamisi juurde.
Soomes jäi seagripivaktsiini kasutamata 14 mln euro eest
Allikas: Postimees.ee
28.11.2010 15:28
Kaks miljonit soomlast loopis eelmisel talvel tuulde 7 eurot (109,50 krooni), jättes kasutamata talle varutud seagripivaktsiini.
Ajalehe Aamulehti andmetel tekitati riigile kahju 14 miljonit eurot ehk 219 miljonit krooni. Lisaks saab riik aegunud vaktsiini likvideerimise eest arve Ekokemi probleemsete jäätmete töötlemiskeskusest.
Kokku maksis Soome seagripivaktsiini eest 37 miljonit eurot ehk 579 miljonit krooni.
Timo kommentaar: Kommentaar: Tundub olevat tegemist järjekordse näitega riigiaparaatide võimetusest “pseudo-gripi” ohtu ning eeldatavat huvi vaktsineerimise vastu adekvaatselt arvestada. Juhul kui seagripi teke ja levik on farmaatsiatööstuste majanduslikku kasu taotlev “vandenõu”, on see nende jaoks end küllaltki edukalt ennast tõestanud. Või ehk on tegemist riikide poolt suurte rahade kantimisega, kes seda päris täpselt oskabki öelda.
Tootjahindade kasv kiireneb
Uudise saatis Silvia
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Töötleva tööstuse tootjahindade kasv kiirenes oktoobris veelgi. Statistikaameti andmetel tõusid kuuga hinnad keskmiselt 0,4%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 5,4% kõrgemad. Tootjahindade kasvu on kiirendanud mitmete sisendite kallinemine (tooraine, palgakulud), kui ka paranenud nõudlus, mis on mõnevõrra lasknud ettevõtetel vabamalt hingata. Samuti mõjutab hinnakasvu madal baastase, mis püsib veel selle aasta lõpuni.
Silvia arvamus: Paljudes tekitab uudise pealkiri esialgselt kindlasti ärritust, pahameelt, sest jälle kergitatakse kuskil mingi toote/teenuse hinda(sid). Tekitas ka minus, kuid teksti süvenemisel selgus, et sel puhul võib hinnatõusu käistleda kui edumeelset kriisist taastumise näitajat, mis tõenäoliselt ei ole oma loomult üldsegi riigi kodanike vastu suunatud.
Osolin: reklaam ei pane jooma, vaid valima
Reklaamieksperdi Olav Osolini sõnul peab inimestel jääma vabadus valida, ta ei nõustu Karskusliidu väitega, et reklaam põhjustab alaealiste alkoholitarbimise suurenemist ning tuleks täielikult keelata.
TV3e vestlussaates «Kolmeraudne» süüdistas Karskusliit alaealiste alkoholi tarbimise rohkuses reklaame, tuginedes erinevatele maailmas korraldatud uuringutele.
12.11.2010, 10:04
Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab esikaaneloos, kuidas kaks aastat sügavat kriisi Balti riikides on tänaseks asendunud suure optimismipuhanguga.Aasta arvestuses on Balti börsid Ida-Euroopa riikide võrdluses suurimad tõusjad. Suurim optimism valitseb Eestis, kus börs on tõusnud 70%.
Balti riikidest on viimase aasta jooksul tulnud pidevat positiivseid uudiseid. Viimati SKP numbrid, mis näitasid Eestis kolmandas kvartalis aasta baasil 4,7% suurust kasvu ning Lätis üle ootuste head 2,7% suurust kasvu. See on hoopis midagi muud kui pidev kriisimeeleolu kaks aastat tagasi, kirjutab leht.
Katrini arvamus: Midagi positiivset. Võib loota, et nüüd on raskemad ajad üle elatud ja äkki tõesti on oodata paremaid aegu.
Soomes on diiselkütus kohati odavam kui Eestis
Uudise saatis Anton
Allikas:ohtuleht.ee
Sander Silm
10.11.2010 12:35
Eesti kütusefirmad tõstsid täna maailmaturu hindade tõusule viidates autokütuste hindu ning Statolis maksab praegu diiselkütus 18.25 krooni, mis on kohati kallim kui diiselkütuse hind Soomes.
Polttoaine.net andmetel jääb diiselkütuse hind Neste Helsingi piirkonnas asuvates tanklates 18.13 kuni 18.62 krooni vahele.
Antoni arvamus: Kui võrrelda Sooma ja Eesti elatustaset ja alam- või keskimist palka, siis peaks Eestis olema kütusehind palju madalam. Soome keskmine palk on 45 000 krooni, Eesti oma aga 11000 krooni. Kuidas saab olla kütus sel juhul Eestis kallim? Riik on liiga ahneks läinud ( kui diisli liitri hind on 18.25 siis riigile läheb sealt ~11.-), praeguse majanduskriisi ajal peaks riik just inimestele mõtlema ning võiks kütuseaksiisi langetada. Diisli kütuse hind on praeguse seisuga kõrgem kui bensiini oma. Kuidas on see võimalik? Diisli valmistamine on odavam kui bensiini, sellisel juhul peaks olema hind ka vastav.
Järsult kallinenud puuvill surub riiete hindu üles
Uudise saatis Marlen
Allikas: postimees.ee E24 Majandus
Mitmed rõivaste jaemüüjad on hoiatanud, et puuvilla järsu kallinemise tõttu tuleb neil hindu tõsta.
Näiteks Briti rõivaste jaemüüja Next ütles hiljuti, et rõivaste hinnad võivad järgmise aasta I kvartalis tõusta peaaaegu kümnendiku ning kui puuvilla kallinemine jätkub, siis kevadel veelgi enam, vahendasid välisagentuurid.
Puuvilla hinnad on alates juunist tõusnud üle 60 protsendi ja saavutasid sel kuul rekordilise taseme. Suuresti on hinnatõusu põhjus saagile halvasti mõjunud kehv ilm ning üleujutused Hiinas ja Pakistanis, mis on ühed suurimad puuvillatootjad.
FOTO: kes ütles, et euro ei tõsta hinda?
Tõenäoliselt oleks sokipaar aasta tagasi maksnud lihtsalt sada krooni, kuid eurodesse on seda summat ebamugavam arvutada.
Palju parem on enne eurot eurohinnaks panna 6.50.
Kairiti arvamus: Isiklikult olen samuti kuulnud/silmanud paljusid diskussioone sellest, kuidas eurode tulek ei muuda hindu, ainus mis muutub, on raha kurss. Kui nüüd natuke teemast kõrvale kalduda, siis täna käis meil ühes koolitunnis noor neiu, kes oli olnud vahetusõpilaseks Ameerikas. Meie küsimustele vastuseid andes saime talt teada, et isegi Ameerikas on toidu ja riiete hind siinsega võrrdeldes odavam! Meie riik ikka ihkab sinna “ülespoole” küündida. Kes teab täpselt määratleda, kuid arenguga sotsiaal- ja majandusvallas oleme isegi naaberriigist Soomest nii-öelda aastate võrra maha jäänud. Kui euro tulek toob endaga kaasa poetarvete veelgi suurema kallinemise, pole sellest midagi head küll loota..
Uustal: Ryanair toob turistid Eestisse
Barclay hotelli juhataja Urmas Uustal ei näe turismisektoris veel sellist tähelendu nagu statistikaamet, kuid on optimistlik tuleva aasta suhtes, sest Ryanairi turuletulek peaks Eestisse tooma rohkem välisturiste.
“Ma ei tea kuidas statistikaamet saabunud ning majutatud turistude kohta andmeid korjab ja töötleb,” imestas Uustal. Sel nädalal teatas statistikaamet, et üheksa kuuga peatus majutusettevõtetes 1,2 miljonit välisturisti. See ületab ka majutusettevõtete viimase kümnendi parima 2008. aasta sama perioodi tulemusi 7%.
Ksenja arvamus: Leian, et ühelt poolt on hea, kui Eestit külastab rohkem turiste ning tutvub Eesti kultuuriga. Samuti võib see aidata eestlaste elatustasemele ning majanduskasvule. Samas võivad hotellid ning muud asutused hakkata tõstma hindu ning lõpuks pole kohalikele nende külastamine taskukohane. Samuti võib probleemiks tulla erirahvuste segunemine, mille tõttu kannatab meie kultuur ning traditsioonid.
Iga arvel oleva krooni kohta on eestimaalastel laene 1,82 krooni
Eestimaalased laenavad oluliselt rohkem kui säästavad, näitasid Eesti Panga septembrikuised andmed: iga hoiusel või arvelduskontol oleva krooni kohta on eraisikutel laene 1,82 krooni.
Antud andmetele juhtis tähelepanu reedel Tallinnas peetud finantshariduse konverentsil «Rahast noortele ja noortega» Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu. Tema sõnul on antud andmed kooskõlas paljude eestimaalaste harjumusega oma rahaasju mitte planeerida.
Marise arvamus : Eestlased elavad üle oma võimete. Inimesed ei teadvusta endale, mis koorma nad saavad, kui nad kasutavad ükskõik millist laenuteenust. Tihtipeale juhtub ka nii, et nad ei suuda seda tagasi maksta ning kaotavad tagatiseks pandud väärtused või siis need laenud aina kuhjuvad ja kuhjuvad. Et oma rahaga õigesti ümber käia olen nõus, et tuleks teha plaan raha kasutamise ja väljaminekute kohta ning enne laenu võtmist tuleks pikalt mõelda, millised on võimalused selle tagasimaksmiseks ning konsulteerida asjatundjaga.
Koppel: Euroopa võlakriis pole läbi saanud
Läinud nädalal lahvatas Euroopas taas võlakriis, mis võib sundida Iirimaad finantsabi paluma, samuti kerkis raha hind euroala perifeeririikide jaoks rekordtasemele.
Liisa arvamus: Kes ütles, et majanduskriis läbi on?
Sampo panga automaadid uusaastaööl ei toimi
08. november 2010 12:59
Analüüsides klientide poolt tehtavate tehingute hulka ja hinnates klientide vajadust antud teenuste järele aastate lõikes, selgus, et enim vajavad kliendid sularaha väljavõtmise ja kaardimaksete teenust just aasta viimastel päevadel, ehk 30. ja 31. detsembril.
Konkurentsiamet: valitsus ei saa üldist hinnatõusu ohjeldada
Uudise saatis Elina
Allikas: postimees.ee E24 Majandus
Vaba turumajanduse tingimustes ei ole konkurentsiametil ega ka valitsusel konkreetseid ja otseseid võimalusi üldise hinnatõusu ohjeldamiseks, selgitas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
«Me elame Euroopa Liidus, meil on vaba turumajandus ja kokkuvõttes peab hinnad paika panema ikkagi pakkumise ja nõudluse vahekord,» vahendasid ERR uudised Märt Otsa vastust ETV saates «Terevisioon» esitatud küsimusele, kas konkurentsiamet saaks kuidagi ohjeldada ka üldist hinnatõusu.
Elina arvamus: Jaa..meil on vaba turumajandus ja me oleme Euroopa Liidus. Kogu aeg ainult need sõnad.
Aga kuhu me nüüd jõudnud oleme ? Hinnad aina tõusevad, aga palk langeb-langeb.
Sellise kiirusega saab Eestist suur must auk. Varsti pole Eesti majandusest õhkugi.
Tõnis Lukas: üle laipade kasumi poole liikumine ei saa olla ettevõtja unistus
Allikas postimees.ee E24 Majandus
Toimetaja: Siiri Erala
Uudise saatis: Andreas Pikki
Reedel Tallinnas toimunud finantskirjaoskuse konverentsil «Rahast noortele ja noortega» kõnelenud haridusminister Tõnis Lukas rõhutas konverentsi avades ettevõtliku vaimu kasvatamisel väärtuskasvatuse olulisust.
Andrease arvamus:
Olen Tõnis Lukase arvamusega täiesti päri. Paljud inimesed näevad ettevõtjana tegutsedes võimalust suurt raha kokku ajada. Tegelikult pole ettevõtjana tegutsemine ainult endale hüvede kogumine, vaid nad peavad ka ühiskonnale omalt poolt midagi vastu andma ehk tal lasub sotsiaalne vastutus.
Kreenholmi omanik esitas pankrotiavalduse
Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri juhatus otsustas peatada maksed ning taotleda tütarfirma Kreenholmi Valduse AS pankrotti.
Ühtlasi hindas emafirma Kreenholmi Valduse ASi aktsiate väärtuse oma bilansis nulli, vahendas Rootsi uudisteagentuur TT.”Väike tellimuste arv koos kahanenud marginaalidega seoses toorpuuvilla hinnatõusuga on loonud olukorras, kus juhatus ei näe mingit võimalust saavutada rahavoogu, mis teeks võimalikuks tegevuse jätkamise,” avalikustas firma tänases pressiteates.
Andrease arvamus: Tegemist on järjekordse situatsiooniga, mis suurendab
töötust. Kreenholm on Eesti üks suurimaid tekstiiliettevõtteid ning
asub Narvas. Ida-Virumaa on hetkel üks suurima töötusega maakondi
ning sellele lisanduv Kreenholm muudab olukorra veelgi raskemaks.
Olgugi, et tööstuse juured paiknevad Rootsis peaks Eesti riik tegema
kõik endast oleneva, et mitte lasta firmal pankrotistuda, sest
töölisteks on siiski meie endi kodanikud. Kas valitsus on endast
kõik andnud? Julgen selles kahelda.
Kiirtoiduketid pole lõpetanud lastele suunatud reklaame
Uudise saatis Marlen
Allika: postimees.ee E24Majandus
(9.11.10)
USA teadlased on marus, kuna ebatervislikud kiirtoidurestoranid pole lõpetanud lastele suunatud reklaamikampaaniaid.
Yale’i ülikooli toitumise ja ülekaalulisuse keskuse teadur Jennifer Harris rääkis, et hiljuti läbiviidud uuringu käigus leiti turunduskampaaniaid, mille sihtmärgiks olid lausa kaheaastased lapsed, kirjutab Reuters.
Ilmselgelt pole kiirtoidusektor suutnud end reguleerida, mistõttu kutsuvad teadlased nüüd valitsust üles seadma neile karmimaid reegleid, et peatada laste seas levivaid ülekaalulisuse probleeme.
Teadurid uurisid 12 erineva kiirtoiduketi turundusharjumusi ning avastasid, et möödunud aastal kulutati tele- ja trükireklaamile 4,2 miljardit dollarit. Ühtlasi leiti, et võrreldes 2003. aastaga on koolieelikutele suunatud reklaamide hulk kasvanud 21 protsenti ning natuke vanematele lastele suunatud reklaamide maht 34 protsenti.
Marleni arvamus: Kiirtoidurestoranid on alati püüdnud mõjutada enam mõjutatavaid- ehk lapsi. Lastega manipuleerimine on parim moodus pääsemaks nende vanemate rahakoti kallale, mistõttu on firmad nõus kas või oma nahast välja pugema, et teha toode võimalikult ahvatlevaks just noortele/lastele. Paraku ei saa ainult kiirtoidukette laste ülekaalulisuses süüdistada, eelkõige peaksid vanemad oma võsukeste toitumisharjumusi muutma ning tervislikele eluviisidele suunama.
Tallinn asutab oma tööbüroo
Uudise saatis Gert
Allikas: SL Õhtuleht
Kuupäev: 08.11.2010
Autor: Kaspar Käänik
Tallinna teises abipaketis on muuhulgas üheks uueks tegevussuunaks ettevõtlusameti juurde tööbüroo loomine.
“Büroos hakkavad kaks spetsialisti tegelema igapäevaselt inimeste suunamisega sotsiaalsetele töökohtadele, uute sotsiaalsete töökohtade väljaselgitamise ja sotsiaalse hõive koordineerimisega ning vajadusel ka nõustamisega,” selgitas abilinnapea Eha Võrk.
Tööbüroosse koondatakse info erinevatelt linna asutustelt ja ettevõtetelt, vajadusel abistatakse sobivate kandidaatide valikul, monitooritakse ja antakse tagasisidet. Büroo tegevuse toena on kavas välja töötada veebilahendus nii tööotsijale kui -pakkujale.
Rohkem loe siit : http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=401773
Gert arvab: Eks sellel ole nii häid kui ka halbu pooli. Töönõustamine on kindlasti hea, aga palju mõjutab see näiteks maksumaksjaid, tavaliselt võetakse ikka, millegi uue elluviimiseks, ka nende arvelt midagi. Kas ei hakata seda näiteks valimistel, häälte juurde saamiseks või siis teiselt võtmiseks, ära kasutama?
Kunda Nordic Tsement kolis Latvenergosse üle
Uudise saatis Ksenja
Allikas: Äripäev aripaev.ee
04.11.2010, 16:19
Oleme mitmeid pakkumisi vaadanud, aga Latvenergo tingimused olid parimad, sõnas ASi Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein.
“Sõlmisime täna Latvenergoga üheaastase lepingu järgmiseks aastaks. Oleme mitmeid pakkumisi vaadanud ja see asi on meil laua peal olnud juba mitu kuud. Aga see lõppes ikkagi nii, et Latvenergo tingimused olid paremad kui Eesti Energial,” rääkis ta.
Ksenja arvamus: Tänases raskes majanduslikus situatsioonis kus tootmismahud on märkimisväärselt kahanenud ehitussektoris on tootmiskulude madalal hoidmine äärmiselt tähtis, et vältida suurt kahjumit. Kuigi käis läbi uudis et eesti raudtee ei suuda tarnida vaguneid knc-le et nood saaks klinkrit venemaale vedada, siis ei ole see nõnda et venemaal on avanenud uus suur turg, see oli hetkeline vaguni puudus e oleks patriootlik kasutada oma riigi energia firmat, kuid paindlikkust pakkuv alternatiivne energia ettevõte on sama tõhus seda enam et ka knc ei ole eestlaste oma, vaid põhineb rahvusvahelisel kapitali.
Tallinlased maksavad helsinglastega toasooja eest võrdset hinda
08. november 2010 15:49
Lätis korraldatud uuringu kohaselt maksavad Tallinna ja Helsingi elanikud soojuse eest praktiliselt võrdset hinda – Helsingis on toasooja megavatt-tunni hind 42,5 eurot, Tallinnas aga 42 eurot. Tallinlaste lohutuseks tuleb aga öelda, et Riias ja Vilniuses makstakse sooja eest veelgi rohkem.
1. oktoobrist maksavad Riia elanikud toasooja ühe megavatt-tunni eest 36,73 latti ehk 52,5 eurot, kirjutab Läti Delfi.
Kairiti arvamus: Kõigile on ilmselgelt teada, et elatustase Soomes on kõrgem – inimestel on paremad töötingimused, nad saavad kõrgemat palka kui siinne elanikkond Eestis töötades. Arvestades seda, on minu kui mitte kõigega kursisoleva inimese jaoks mõistmatu, miks on hinnad Eestis nii kõrged. Kas selle pärast, et valmistutakse euro kasutuselevõtuks ja harjutatakse inimesi kõrgete hindadega? Isegi kui jaanuarist tuleb Eestis kasutusele euro, ei ole meie riigi elatustase nii kõrge kui Soomes ning palgadki ei tõuse märkimisväärselt, seega arvan ma, et hinnad on siin suhteliselt ebaõiglased ja n-ö nöörivad inimesi
Marrandi: toiduainete käibemaks võiks langeda järgmisest aastast
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liikme Jaanus Marrandi sõnul oleks toiduainete käibemaksu langetamine võimalus aidata inimestel hinnatõusuga toime tulla ning poliitilise kokkuleppe korral võiks seda teha juba järgmisest aastast.
Juhul kui taolisele kokkuleppele ei jõuta, on sotsiaaldemokraadid esitanud eelnõu toiduainete käibemaksu määra vähendamiseks aastast 2013. Ettepaneku kohaselt oleks uueks käibemaksu määraks toiduainetele 5 protsenti senise 20 asemel.
Jaana arvamus: Rahvale lubatakse, et mingisugust hinnatõusu ei tule seoses euro tulekuga. Milleks on siis vaja käibemaksuhinda langetada? Kui hinnatõusu ei tule, siis pole vaja käibemaksuhinda langetada.
Samuti räägiti allpool kommentaarides, et seoses käibemaksu langetamisega ei lange toiduainete ning mittealkohoolsete jookide hind üldsegi mitte. Kuidas siis see aitab inimestel toime tulla euro tulekuga kui hinnad on ikka samad. Kasu saavad ainult poeomanikud, mitte tavainimesed. Kui see nii on, siis mina olen käibemaksuhinna langetamise vastu.
Michigan keelas alkoholiga energiajoogid
USA osariik Michigan keelas kõigi alkoholi ja kofeiiniga energiajookide müügi päras seda, kui üheksal noorukil tekkisid pärast ühe sellise joogi tarbimist nii tõsised terviseprobleemid, et nad vajasid haiglaravi.
Kokku sai neljapäeval müügikeelu üle üle 50 alkoholiga energiajoogi. Tootjatel on 30 päeva aega need joogid Michigani kauplustest eemaldada, vahendas USA Today.
Elina arvamus: Olen täiesti nõus. Energiajoogid ei peaks sisaldama alkoholi .
Tooted peavad tarbijate jaoks olema kahjutud.
Läti hinnad tõusevad Eestist vähem
Kaupade ja teenuste viimase kuu keskmine hinnatõus Lätis jäi Eestist vaid veidi väiksemaks, küll aga ei tule lõunanaabritel aastatagusega võrreldes oluliselt suuremaid summasid rahakotist välja käia.
Kaupade ja teenuste hinnad kallinesid Lätis oktoobris septembriga võrreldes 0,4 protsenti, teatas sealne statistikaamet. Sealjuures kallinesid kaubad kuuga 0,6 protsenti ning teenused odavnesid 0,3 protsenti.
Aleksandri arvamus: Leian, et selline hinnavahe on minu jaoks ühelt poolt üllatav. Ei ole saladus, et Läti majandus on palju rohkem allakäinud kui Eesti oma, seega peaksid minu loogika järgi olema seal kõrgemad hinnad. Samas aga läheb Eesti üle eurole ning see tähendab, et ümardamise tõttu on riik sunnitud tõstma hindu võib-olla mitte selleks, et kasumit saada (seda teeb ta nagunii + kõik ettevõtjad), aga just selleks, et uuel aastal oleksid kõik hinnad ilusad ning ilma eurosentideta.
Õpetaja Arno majandusblogi 