Õpilasfirma loomine
Allikas: FirstJob.ee
Junior Achievementi õpilasfirma (ÕF) on ettevõtlusõppe programm
Õpilasfirma tegevuses osalemine võimaldab noortel ennast juba kooli ajal proovile panna, et aru saada, kas ettevõtjaks olemine võiks neile sobida. Omandatud kogemused tulevad igal juhul kasuks tööturule suundudes. Õpilasfirma asutajad ei pea olema täisealised, sest ametlikult äriregistrisse nende loodud ettevõtet ei kanta. Eesmärgiks on siiski pakkuda võimalikult sarnast kogemust reaalse ettevõtte loomisele. Teoorias õpitu saab praktikas ära katsetatud ja oma algatusvõime proovile pandud.
NB! Õpilasfirma registreeritakse JA Arengufondis.
Kas Sul on ettevõtjale vajalikud omadused
Allikas: rajaleidja.ee
Testi tulemused püüavad näidata, millises ettevõtlusharus on sul kõige rohkem eeldusi ja ka seda, missuguseid külgi peaksid endas rohkem arendama. Tulemuseni jõudmiseks on sul vaja anda hinnang 42-le väitele. Kui tulemus ei vasta su ootustele, siis ära heida meelt – tegemist on ju siiski vaid testiga
Alusta ettevõtlusega
Allikas: looveesti.ee
Loovus ja ettevõtlus võivad esialgu tunduda vastuolulised mõisted. Kuid ettevõtlusele võib läheneda mitmel viisil, tuleb vaid kindel olla oma eesmärkides ja väärtustes. Loomeettevõtja peab teadma, milleni ta tahab jõuda.
Kas ettevõtjaks sünnitakse või…
ETTEVÕTJATE EDULOOD
Koolipingist ettevõtjaks – Valemivihiku edulugu
Oled ehk näinud poodide kirjatarvete riiulitel valemivihikuid – erinevate kooliainete nimedega vihikuid ja kaustikuid, kus sees on vastava aine valemid ja põhimõisted.
Kuid kas sa teadsid, et neid valmistav firma on välja kasvanud Eesti koolipoiste õpilasfirmast ja äriidee ise on lihtsalt koolipingis igavledes välja mõeldud?
Äriidee: 15-aastane ettevõtja arendab internetis ehtepoodi
Allikas: Mikk Salu, Eesti Päevaleht
Teismeline Tiina Pärtel sai esimesed ärikogemused müües ehteid internetis ja laatadel.
Võitsin loteriiga 5000 krooni,” ütleb Tiina Pärtel. “3000 krooni eest ostsin Kalevi aktsiaid.” See oli kaks aastat tagasi ja ta oli siis 13-aastane. Aktsiainvestori karjäär kestis siiski ainult mõned kuud. Tiinal oli vaja iPodi ja nii müüs ta oma aktsiad 4000 krooni eest maha – tulu seega 1000 krooni.
Praegu tegeleb Tiina Pärtel ehete disainimise, valmistamise, enda osaühingu Narmla Disain pidamise ja ehteid müüva veebipoe arendamisega. Veebipoe nimi on samuti Narmla ja see asub aadressil http://www.narmla.ee. Nimi on tegelikult meenutus samanimelisest ajalehest, mida Tiina aastaid tagasi kolmandas klassis käies välja andis.
Eesti rikaste TOP Äripäeva metoodika järgi
Kuidas Äripäev Sinu rikkust arvutab?
Allikas: ÄP Online
Viiesaja Eesti jõukama inimese varade maht langes aastaga 122 miljardilt 111 miljardile kroonile, selgub sel reedel juba üheksandat korda avaldatavast Äripäeva rikaste TOP 500st.
Kuna võõraste inimeste rahakotti meist kellegi pääsu ei ole, koosneb rikaste edetabel pea eranditult inimestest, kelle varad on hinnatavad Eestis registreeritud ettevõtete väärtuse kaudu. Sellest tulenevalt on rikaste edetabelis ka mõned Eesti kaudu äri ajavad huvitavamad välismaalased, kellest tuntuimate nimedena võib välja tuua Trigon Capitali juhi Joakim Heleniuse või pikaaegse Tallinki juhatuse liikme Keijo Mehtoneni. Samas on aga tabelis ka selliseid ettevõtjaid, kellest Eesti meedias pole varem kirjutatud ridagi.
Lisaks neile leiab tabelist veel mõne jõuka inimese, kes on kunagi oma vara maha müünud, kuid raha Eesti osaühingute kaudu ei liiguta, vaid hoiavad oma rikkust tõenäoliselt arvelduskontol. Edetabelis on ka mõni ettevõtja, kes on oma väärikad valdusfirmad tõstnud välisfirmade alla, kuid kus on põhjust arvata, et tegemist on lihtsalt osaluse peitmisega avalikkuse eest.
Rikaste edetabli ettevõtjate kohta saad lugeda siit …
Loe siit:
Eesti rikaste edetabel TOP 500 (ehk kuidas elada nagu miljonär)
Allikas: Peep Laja blogi
Äripäeva rikaste top 500 edetabel on viimasel ajal saanud meedias päris palju kõneainet. Paljud on heitnud pilgu peale ja vaatanud, et mis summadest jutt. 4st miljardist kuni 60ne miljonini. Paljude jaoks juba utoopiliselt suured summad. Summadest hoolimata võib intervjuudest lugeda, et üldsegi mitte ei istu nad palmi all oma luksuslossis, vaid teevad tööd nagu teisedki. Ainult reisivad ehk rohkem, kaugemale, paremini. Nad ei vali restoranides või kaupluses hinna järgi. Nad teevad ise otsuseid oma elu üle. Sellise elu elamiseks sul ei pea olema 60 miljonit. Kaugel sellest.
Sinu unistuste elustiil maksab vähem kui sa arvad..
Kuidas asutada oma äri
Äritegevuse alustamisel seisavad asutajad küsimuse ees, millist õiguslikku vormi selleks rakendada ning milline on parim viis äriühingu majandustegevuse läbiviimiseks, kirjutab vandeadokaat Heili Haabu. Pidevalt uuenevat äriseadustikku silmas pidades ei pruugi vastused neile küsimustele praegu olla samasugused, nagu need oli aasta või paar tagasi.
Osaühing või aktsiaselts?
Äritegevuseks sobiva õigusliku vormi valikul tuleb asutajatel teha valik eelkõige osaühingu ja aktsiaseltsi vahel. Nende kahe äriühingu juhtimist reguleerivad sätted on äriseadustikus muutnud aina paindlikumaks ning nüüd ei saa öelda, et suurema asutajate ringi ja mahukamate investeeringute puhul oleks tingimata õigustatud aktsiaseltsi vorm, nagu seda kiputakse üldjuhul arvama.
Praxis: Eestis on palju
vajadusettevõtjaid
Allikas:
Uuringufirma Praxis andmetel paistab Eesti Euroopa teiste riikide hulgas silma sellega, et meil on suur vajadusettevõtjate ehk olude sunnil ettevõtlusega tegelevate inimeste osakaal.
«Vajadusettevõtjad on need ettevõtjad, kes alustavad ettevõtlust sundolukorras, kuna neil pole tööd või on oht lähitulevikus sissetulek kaotada,» ütles Praxise analüütik Anne Jürgenson sellesisulist uuringut kommenteerides. Neile vastandatakse võimalusettevõtjad, kelle jaoks ettevõtlus on esimene eelistus oma tööalase tegevuse jätkamiseks.
Osaühingut saab järgmisest aastast rajada ilma osakapitalita
Riigikogu kiitis täna heaks seadusemuudatuse, millega muutub osaühingute loomine järgmisest aastast lihtsamaks ning kaob vajadus näidata ettevõtte pangaaarvel vähemalt 40 000 krooni.
Järgmisest aastast on võimalik luua osaühing nii, et osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, mitte reaalne raha pangaarvel. Osanikud vastutavad summa ulatuses, mis nad osamaksetes lubanud on ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Seni oli osaühingu loomiseks vaja pangaarvel ette näidata vähemalt 40 000 krooni.
Õpetaja Arno majandusblogi 