Ettevõtja lugu : Mati Polli

Maksuameti seljatanud miljonär võiks endale vabalt maksta 48 miljonit eurot dividende

Allikas: Ärileht.ee   04. august 2015

Suure metsanduskonserni Sylvesteri 2002. aastal rootslaste Stora Ensole müünud ja seejärel aastaid maksuametiga edukalt kohut käinud ning viimaks riigikohtus ka toona Enriko Aava juhitud maksuametile kabelimatsu andnud suurärimees Mati Polli tegutseb äris edasi.

Ja tegutseb väga edukalt. Tema investeeringute haldamiseks loodud osaühing Tristafan teenis mullu üheksa miljonit eurot müügitulu, kasum jäi kaheksa miljoni euro juurde. 2013. aastal maksis Polli endale 1,8 miljonit eurot dividendi, mullu 900 000 eurot. Selleks aastaks ei ole Polli endale dividendi määranud.

 

Rohkem loe siit…

 

Õppefilm toob maksuteema noortele lähemale

Allikas: ettevotlusteater.eu

Eesti maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on oluline tõsta noorte seas maksuteadmisi. “Küsides, milliseid makse noored teavad, nimetatakse veemaksu, elektrimaksu,” tõi Helm näite. Möödunud nädalal toimus Lääne-Viru maavalitsuses projekti “Ettevõtlusteatri metoodika ja “Ettevõtliku kooli programmi” ühine rakendamine – maksutarkuse lugu” tutvustav infopäev, kuhu olid kogunenud koolide majandusõpetajad, projekti koostööpartnerid ja EMTA töötajad.

Infopäeval tutvustati Lääne-Viru arenduskeskuse konsultandi Olga Tšernikova ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengi Kristlin Kunnuse koostöös valminud stsenaariumi alusel tehtud õppefilmi “Maksutarkus”, mille ülesanne on õpetada noortele maksutarkust, selgitada maksude olulisust ning suurendada seeläbi ellu astuvate inimeste ettevõtlikkust.

Rohkem loe siit …

VALEMIVIHIK – RAKETINA ÜLES, KIVINA ALLA! Õnneks endiselt elus (ja kosub tublisti).

Allikas: director.ee

Neli Tallinna 21. kooli poissi alustas oma äri umbes samamoodi nagu miljonär Richard Branson. Kui Branson sulgus vahetunnil WCsse ja müüs seal kooli ajalehe jaoks reklaami, siis Valemivihiku üks asutajaid Sten Saar (27) tegi sama. Selle asemel, et osta moosisaiu ja vahetunnis mõnuleda, võttis ta muudkui kõnesid, sest oli väljapääsmatus olukorras: trükikoda ei usaldanud poiste asutatud õpilasfirmat ning nõudis Valemivihiku trükkimise eest raha ette. Siis tuligi poistel päästev idee – müüa vihikusse reklaami. See kattis trükikulud ning müügist teeniti veel 1000 eurot kasumit ka.

Juba järgmisel õppeaastal lõi Sten koos paarimehe Erki Liprega firma Realister OÜ. Selveri kett võttis Valemivihikud müüki ning firma teenis 9000-eurose käibe juures 1800 eurot kasumit.

Ja siis läksid asjad põnevaks – nagu filmis…

Edasi loe siit…

Artur Taevere: suur osa tunnustusest kuulub töö- ja mõttekaaslastele

Allikas:

5. veebruar 2014 17:44

Valgetähe orden on suur tunnustus, millest suur osa kuulub töö- ja mõttekaaslastele, ütles Heateo Sihtasutuse looja ja Noored Kooli ellukutsuja Artur Taevere.

President Toomas Hendrik Ilvese tänase otsusega saab Taevere Valgetähe V klassi ordeni.

«See on väga suur tunnustus! Kõik need algatused, milles ma olen osalenud, on sündinud paljude inimeste toel ja koostöös ja tegelikult kuulub suur osa sellest tunnustusest mu töö- ja mõttekaaslastele, koostööpartneritele ja toetajatele. Samuti inimestele, kes mind mu tegemistes ja valikutes on aidanud — mu vanemad, teised pereliikmeted, sõbrad, õpetajad,» ütles Taevere.

Ta avalikustas, et on käivitamas uut organisatsiooni Loov Põlvkond (Creative Generation), mis hakkab toetama Eesti ja Suurbritannia koole uuenduslike õppeviiside rakendamisel.

«Möödununud 20-30 aasta jooksul on tänu paljudele uuringutele hakatud paremini mõistma, mis moel inimesed kõige paremini õpivad. Kahjuks ei ole need uuringud eriti mõjutanud seda, kuidas koolides õppimine toimub. Meie põhitegevus saab olema õpetajate täiendkoolitus, tegutseme praegu Inglismaal ja Eestis. Meie kaugem unistus on see, et iga õpilane õpib loovalt ja analüütiliselt mõtlema,» selgitas Taevere.

Viimased PISA testi tulemused annavad Eestile küll põhjust rõõmustamiseks, aga Taevere sõnul ei saa öelda, et kogu töö oleks tehtud.

Rohkem loe siit…

Villu Zirnask: TransferWise’ist tegi tähe osav turundus

Allikas: epl.delfi.ee

Eesti uue uhkuse edu saladus on pigem nutikas turundus kui erakordne innovatsioon.

Pärast Andreessen Horowitzi hiljutist investeeringut miljard dollarit maksvaks firmaks kuulutatud TransferWise’i kaudu on viimase aasta jooksul tehtud rahaülekandeid ligikaudu kolm miljardit dollarit. Maailmapanga hinnangul teevad eraisikud maailmas aastaga piiriüleseid rahaülekandeid kokku umbes 600 miljardi dollari eest. TransferWise’i turuosa on praegu seega umbes 0,5%. Või isegi väiksem, kui pidada tema potentsiaalseks turuks ka osa väikeettevõtete piiriüleseid makseid.

Rohkem loe siit …

Veel TransferWise kohta saab lugeda siit

 

Sillamäe Parimaks Ettevõtjaks 2014 sai OÜ Westaqua-Invest

Allikas: http://www.sillamae.ee

On lõppenud Sillamäe Linnavalitsuse arenguosakonna poolt korraldatud iga-aastane konkurss “Sillamäe Parim Ettevõtja 2014”.

Konkursi korraldati juba kolmandat korda. Esimene oli läbi viidud 2012. Aastal. Selle eesmärgiks on kõigepealt Sillamäe linna parimate ja edukamate ettevõtjate leidmine ja nende tunnustamine. Erinevate auhindadega tunnustatakse ettevõtjaid, kes on loodud kõige rohkem uusi töökohti, on saanud silmapaistvat saavutust või on kõige rohkem investeerinud Sillamäe asuvasse ettevõttesse. Konkursis osalesid kõik Sillamäe ettevõtjad, kelle põhitegevuskohaks on meie linn.

„Sillamäe Parim Ettevõtja 2014″ konkursi tulemused:

 

„Sillamäe Parim Ettevõtja 2014″

1. koht – OÜ Westaqua-Invest;

2. koht – Aktsiaselts SILLAMÄE SADAM;

3. koht – EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaselts;

 

Sillamäe Parim Väikeettevõtja 2014″

1. koht – Aktsiaselts RASILL;

1. koht – OÜ ARRIERUM;

1. koht – Osaühing SFINKS KN;

„Suurim investeerija ja silmapaistvaim saavutus” – AS Sillamäe-Veevärk;

„Suurim uute töökohtade looja” – Aktsiaselts SILLAMÄE SADAM;

„Töötajasõbralikum ettevõtja” – OÜ Westaqua-Invest;

Eriauhind „Oluline linna koostööpartner” – Molycorp Silmet AS;

Eriauhind „Lastesõbralik ettevõte” – Fresh Wind OÜ.

Rohkem loe siit …

 

Neli iseendale tööandjaks olemisega seotud müüti

Allikas:majandus24.postimees.ee

15. jaanuar 2015

Üha enam inimesi soovivad pääseda üheksast-viieni palgatöö rutiinist, olla iseenese ülemused ning valida ise oma tööprojekte. Samas on füüsilistest isikutest ettevõtjatega seotud mitmeid müüte ja eelarvamusi, millel tõepõhja tihtipeale tegelikult all ei ole, kirjutab The Guardian.

Müüt nr 1: Suurem osa FIEsid on sunnitud ise endale tööd andma

Global Entrepreneurship Monitori hiljutise statistika järgi on nende inimeste hulk, kes otsustavad oma äriga alustada positiivsetel põhjustel nagu hea idee või kirg mingi ala vastu, viis korda suurem, kui nende inimeste hulk, kes alustavad ettevõtlusega seetõttu, et ei suuda leida enda elatamiseks muud võimalust.

Müüt nr 2: FIEde panus riigi majandusse on tühine

Näiteks Suurbritannia majandusse panustavad füüsilisest isikust ettevõtjad Enterprise Nationi statistika järgi 300 miljardit naela aastas.

Müüt nr 3: Suurem osa FIEde tegevusaladest on veidrad

Labour Force´I poolt Suurbritannias läbiviidud uuringu järgi on viimasel viiel aastal endale tööd andvate inimeste seas suurenenud järsult just kõrgelt haritud spetsialistide ja juhtide hulk.
Rohkem loe siit …

Üheksa levinud juhtimismüüti, mis tõele ei vasta

Allikas: majandus24postimees.ee

Igal ajajärgul on oma juhtimismüüdid. Tuhandeid aastaid tagasi usuti, et juhtimisvõime on jumalatel. Paar sajandit kirjeldas Šoti kirjanik Thomas Carlyle juhte kui inimesi, kellel on erivolitused ja eriline koht ühiskonnas.

Juhtimiskonsultant Brian Evje kirjutab Inc.com`is juhtimismüütidest, mida me kõik oleme kuulnud ja mis tegelikult tõele ei vasta. 

• Ma olen juht, sest ma olen seda olnud juba varem. 
• Ma olen nii tähtis ja mul on nii palju teha, et ma pean tihti tegema paljusid asju korraga.
• Mul pole aega oma juhivõimete arendamiseks.
• Liidriks sünnitakse, mitte ei õpita.
• Minu inimesed räägivad mulle kogu tõe, mis organisatsioonis toimub.
• Juht peab olema väsimatu ja alati kohal.
• Mina asutasin ettevõtte ja sellepärast on mul õigus seda juhtida.
• Ma pean määrima oma käed ja olema eeskujuks.
• Juhid on kartmatud. 

Põhjalikumalt loe siit…

Annuiteetlaen ja fikseeritud põhiosaga tagastatav laenu erinevused ja sarnasused

Allikas: adaur.ee

Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus.

Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta.

Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid:
– laenusumma 1 000 000 krooni;
– intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta);
– laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi).

Toodud parameetrite baasil on leitud laenude iga-aastaselt tasutav laenu põhiosa ja intressisumma ehk laenu tagasimaksegraafikud.

Annuiteetlaen

Annuiteetlaenu omapäraks on igal perioodil võrdse summana tasutav summa (vt. graafik ja laenu tagasimakse tabel). Annuiteet tähendab küll sõna-sõnalt iga-aastast makset, kuid praktikas võime makseperioodi pikkust vabalt muuta. Nii tasutakse eluasemelaene sarnase põhimõtte alusel, kuid hoopis igakuiselt.

Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb. Seetõttu väheneb ka tasutav intressisumma. Sama suure laenumakse puhul peab seega pidevalt suurenema tasutav laenu põhiosa summa. Seda peegeldab ilmekalt ka järgnev graafik. Graafikul on oranzhiga tähistatud iga-aastaselt tasutavat laenu põhiosa summa ning sinisega tasutavat intressisumma.

Loe rohkem siit…

Uuring: inimesed armastavad hierarhiat

Allikas: majandus24postimees.ee

22. august 2012

Kuigi eesrindlikus tehnoloogiasektoris tundub jutt hierarhiast iganenuna, on hierarhia inimpsühholoogiale siiski kodusem ja vastuvõetavam.

Põhjuseks on lihtsus. Selleks, et meid ümbritseva komplekssusega toime tulla, on vaja lihtsustusi ning hierarhiline organisatsioonijoonis on inimestele paremini mõistetav ning seepärast meeldib meile rohkem, selgub hiljutisest «Journal of Personality and Social Psychology» ilmunud uuringust.

Kaasaegne juhtimisparadigma ütleb, et hierarhia on halb ja lame juhtimine hea. Tegelikkuses on mõlemal omad head ja vead ning tuleb arvestada, kumb haakub kõige paremini organisatsiooni eesmärkidega, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Uuringu tulemuste aluseks on viis eksperimenti, millest mõned on väga tähendusrikkad. Näiteks näidati inimestele erinevaid struktuurimaatrikseid koos inimeste nimedega. Hierarhiliste struktuuride korral mäletasid inimesed konkreetseid nimesid oluliselt rohkem võrreldes näiteks ringikujulise mudeliga. Samuti jäid hierarhias meeste nimed paremini meelde võrdluses naiste nimedega. Nn sümmeetrilised võimusuhted, kus töötajad võisid vastastikku üksteisele käsklusi anda, olid inimeste jaoks väga keerukad.

Kuid kõige paradoksaalsem on asjaolu, et inimeste arvamus hierarhilisest organisatsioonist oli võrdluses lameda struktuuriga parem. Selgub, et hierarhilised suhted on inimestele lihtsamini arusaadavamad ja mõistetavad, kuna nad jäävad paremini meelde. Hierarhiaga puutume kokku juba varases lapsepõlves, näiteks vanema – lapse suhe on puhtalt hierarhia.

Edasi loe siit …

Uuringust loe siit..